1946. aastal sündis Setomaal Küllatüva külas minu isa. Kuna ajad olid keerulised ja vaesus suur, siis läks vanaisa Paul üsna pea Tallinna ja leidis töö sadamas. 1953. aastal suri Stalin ja samal aastal sündis minu ema Siberis, Irkutski oblastis. Sinna oli 1949. aastal küüditatud minu vanaema, kes elas koos kahe lapsega Ilmjärve kiriku lähedal Risttee külas.
Mina sündisin ema Liia ja isa Volli perre 1977. aasta viimasel päeval Valgas. Loe edasi…
Oma seisukohti kujundan väärtuspõhiselt ning need ei sõltu muudatustest keskkonnas.
Maailm ja meie ette kerkivad küsimused muutuvad järjest keerulisemaks. Üheksakümnendate taasiseseisvumise ettekujutuses suundus Eesti vabasse maailma, mis tänaseks on asunud kokku tõmbuma ja pole enam sugugi nii vaba.
Olen harjunud toimetama ja otsustama lähtudes soovist pärandada oma lastele vähemalt samaväärne või parem maailm, kui mul endal oli. See ei ole lihtne. Loe edasi…
Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. Juba vanasõnagi ütleb, et sibulas peitub rohkem kui pealt välja paistab.
Sibul on peaaegu liiga hea, et teda kokkamiseks kasutada, niipea kui sa ta lahti lõikad, on sul pisarad silmas – kahju hakkab ju. On neid, kes väidavad, et neile sibul ei meeldi, aga enamasti on tegu puhtalt eelarvamusega.
Sibula magus maitse annab paljudele roogadele selle olulise lopsakas-magusa nüansi, milleta oleks nood üsna mõttetud. Ka värske sibul on hää, annab elule särtsu ja on tõsiselt tervislik. Vaata retsepte sibulaga.
