Mida järgmised aastad lugejale toovad, sõltub suuresti, millisesse postkasti see ajaleht maandub. Kui see asub mõne Lõuna-Eesti tõmbekeskuse maja väraval või koridoris, pole ilmselt suuremat põhjust muretsemiseks. On ju valitsuse moodustanud kolm selgelt linnas elavale keskklassile orienteeritud erakonda, kes nende inimeste elu pigem mõistavad
Kui aga lugeja elab põlislaante vahel paiknevas talus, kuhu ei levi korralik internet, kust kaob iga kõvema tuulega elekter ning lähima pangaautomaadi, postkontori või kaupluseni viivad mõnikümmend kilomeetrit aastaid remontimata teid, võivad äsja Tallinnas peetud valitsuskõnelused tunduda hirmuäratavad. Hirmutatud nii maksutõusude kui kulude kärpimisega, kuid eks lähiaeg toob selgust, mis tegelikult juhtuma hakkab.
Kuidas me praegusesse olukorda jõudsime? On üsna selge, et möödunud valimised ei olnud ideoloogilised ega teemadepõhised. Peamiseks valiku põhjuseks sai paljudel vana niinimetatud Vene kaart ja Reformierakond suutis selle enese kasuks hästi tööle panna.
Opositsiooni jäävad erakonnad andsid selleks nii põhjust kui ka võimalust. Keskerakond üritas rääkida eesti ja vene keeles erisugust juttu ning sai lõpuks nahutada mõlemalt valijalt. Mõne EKRE juhtpoliitiku sõnavõtud läksid sootuks rappa. Loomulikult oli probleem ka selles, et meie Isamaas ei distantseerinud end piisavalt jõuliselt ja selgelt Ukraina sõja kontekstis ebalevalt väljendanud jõududest. Nõnda tuli maitsta Kaja Kallase hirmukampaania kibedaid vilju.
