Valimistejärgselt lubas Kaja Kallas peretoetused „korda teha“. Hetkel kostub kõige rohkem juttu indekseerimise tühistamisest, et tõsta esimese ja teise lapse toetust 100 euro peale. Sellega kerkib üles vastuolu, et summa jääb pikaks ajaks paika, mis vähendab selle mõju. Tegemist on ühekordse sammu, mitte pika plaaniga.
Kui Reformierakond soovib peretoetuse indekseerimise tagasi pöörata, kaob ka peretoetuste pikaajaline rahvastikupoliitiline eesmärk, mis ongi selle peamine mõte. Peretoetused lahjendatakse lühiajaliseks sotsiaalmeetmeks, mille positiivne mõju hakkab aasta-aastalt hääbuma. Reformierakond on riiklikult olulisi poliitilisi eesmärke ka varem oma lühiajaliste huvide nimel ohverdanud – 2002. aastal tehti sama asi eestikeelsele haridusele ülemineku plaaniga. Ajalugu küll ei kordu, aga kipub riimuma
Nimelt otsustas 1999. aastal valimiste järel Isamaaliidust, Reformierakonnast ja Mõõdukatest moodustatud kolmikliit sisuliselt luua tingimused üleminekuks eestikeelsele haridusele. Kuid 2002. aasta alguses valitsus lagunes ja Reformierakond tegi koalitsiooni Keskerakonnaga. Siis tõmmati eestikeelsele haridusele üleminekule pidurit ning koalitsioonileppes tagati venekeelne haridus ka pärast 2007. aastat.
Hiljem õnnestus kokku keedetud käkist kuidagi pigistada 60/40 lahendus, et vene õppekooliga koolides tuli 60% minimaalsest kohustuslikust õppemahust õpetada eesti keeles. Erilist tulemust see ei toonud. Õiget eestikeelsele haridusele üleminekut sai hakata tegema alles 2022. aastal ehk 20 aastat pärast Reformierakonna ja Keskerakonna kokkulepet.
See näitab, kui pikaajaline mõju võib olla ühel lühiajalisest kasust tingitud kokkuleppel. Olukorra tegi markantseks asjaolu, et Reformierakond oli toona kõigest kolm aastat varem olnud üks osapooltest, kes eestikeelsele haridusele üleminekut hakkas ette valmistama. Keskerakonnast võis tolles küsimuses rohkem aru saada, arvestades nende valijaskonna demograafilist kooslust.
