Koroonapandeemia järel tõusma hakanud ning Venemaa sõjast Ukrainas vaid hoogu kogunud inflatsioon jõudis Eestis oma tippu möödunud suvel. Viimased pool aastat on numbrid langenud, aga mitte loodetud tempos – seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt.
Esimest tunnevad Eesti inimesed peamiselt poes käies. Oma oste planeeritakse hoolikamalt ja toidu valmistamiseks kasutatakse odavamat toorainet. Kiita tuleb neid meie ettevõtjaid, kes on suutnud tõsta inimeste palku, et hoida inimeste toimetulekut.
Inflatsiooni käik Euroopas on aga teema, mida Eesti inimesed ja poliitikud liiga palju mõjutada ei saa. Ometi on sel konkreetne mõju meie rahakotile – oma kodu soetanud eestimaalased näevad, kuidas nende igakuine laenumakse Euroopa keskpanga kehtestatud baasintressi mõjul tõuseb. Me räägime euriborist.
Hirmuäratav tõus
Enamik Eesti eluasemelaene on seotud kuue kuu euriboriga. Kui veel aasta tagasi, enne Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas, oli kuue kuu euribor negatiivne, siis nüüdseks on see tõusnud 3,2 protsendi peale. Kahjuks pole tipp käes – sügiseks prognoositakse viie protsendi alla jäävat numbrit.
Kannatame jääme kahjuks meie: keskpanga liigne innukus baasmäära tõstmisel lööb kõige valusamalt just väiksemaid riike Euroopa Liidu idapiiril, mis niigi võitlevad sõjamõjudega. Peame sellele ühiselt vastu seisma, sest meetmed, mis sobivad Saksamaale ja Prantsusmaale, tekitavad meie regioonis probleeme.
