Kuna Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid vandusid juba enne valimisi Reformierakonnale truudust. Kuna nad on aga parlamendimatemaatika põhjal kergesti välja vahetatavad, puudub peaministriparteil ka suurem põhjus neile järeleandmisi teha. Seega tuleb koalitsioonilepe Reformierakonna näoga – või vaadates nende viimase aja stiili, pigem näotu.
Maksahaak
Koalitsioonikõnelused algasid valimistejärgse maksahaagiga: kampaanias heldelt lubadusi pildunud kolm erakonda jõudsid üksmeelele, et riik on vaene kui kirikurott. Mis on loodava kolmikliidu pakutav lahendus? Muidugi hiigelkärped! Või siis hoopis riigireform? Ja üldse tuleks uusi makse kehtestada… Puder ja kapsad, mille võttis vast kõige paremini kokku reformierakondlane Mart Võrklaev eelmisel nädalal «Esimeses stuudios»: «Otsusteni, kas me peame mõned maksud üle vaatama /—/… Kindlasti jõuame ka selleni.» Üles või alla, seda ei oska keegi praegu öelda.
Taoline segadus rahaküsimuses on jätnud jälje igale teemale, mis läbirääkimistel lauale jõudnud. Erakonnad ei taha üksteisega enne tülli minna, kui juba nii palju aega koos veedetud, et tunduks patt see aeg maha visata. Tegelikult käib asi nii kõigil koalitsioonikõnelustel, et rasked küsimused jäetakse võimalikult lõpupoole, aga praegu on erakordselt palju tähele panna, et pressikonverentsil vastatakse ajakirjanike küsimustele: selleni me veel jõuame.
Ohtralt sogaseid sõnumeid
Et eetrit mitte tühjaks jätta, on näpuotsast tilgutatud muid teemasid. Esimesena tõstatus küsimus sellest, kes saavad või ei saa abielluda. Siin on Eesti 200 asunud selgelt avalikkuse kaudu Reformierakonda survestama, väites et kõik on nende taga. Tuleb meeles pidada, et juba kooseluseaduse lõpphääletusel olid sellele vastu kuus reformierakondlast, kellest vähemalt üks kuulub ka uude riigikogu koosseisu, ning kui vaadata vastuseid Postimehe Hääleandjas, siis leidub teisigi uusi rahvasaadikust reformierakondlasi, kes seadusemuudatusele vastu seisaks.
